Lisaks turvakaamerate tööülesannetele tuleb paika panna ka see, kuhu milliseid kaameraid paigutada. Tuleb valida, kas paigaldada analoog- või digitaalkaamerad, millest viimaste puhul tuleb mõelda ka kaamera resolutsioonile – enamlevinud on 2-, 3- ja 5-megapikslised kaamerad. Siseruumidesse sobivad odavamad ja kehvema tundlikusega kaamerad, kuid sissepääse ja õueala peab jälgima kvaliteetsema kaameraga. Tähelepanu tuleb pöörata ka valgustingimustele ning vajadusel kasutada lisavalgust, mis võib olla kas nähtav või infrapunane.
Salvestamisel tuleb paika panna see, kuhu, kui kaugeleulatuvalt, kui suures mahus ja millise kaadrisagedusega andmeid salvestatakse. Kui videovalvesüsteem pakub ka reaalajas kaitset näiteks vaateväljas olevate objektide tuvastamise näol, tuleb serveri paigaldamisel jälgida ka selle jõudlust andmete töötlemisel.
Lisaks sellele tuleb kontrollida ka juhtmestikku ning andmeid salvestava serveri tark- ning riistvara. Kui näiteks mõne kaamera pilt vahel ära kaob ning mõne aja pärast tagasi tekib, võib kahtlustada lühist. Pildi “hakkimise” korral aga ei suuda ilmselt salvestav seade kogu andmemahtu mingil põhjusel vastu võtta. Hoolduse käigus tuvastame ja kõrvaldamegi selliseid probleeme.